Nyob rau tej hnub uas yuav xaus xyoo, muaj qee tug hnov zoo siab rau tej uas lawv tau ua tiav, tiamsis kuj muaj qee tug hnov khuvxim vim yus tsis tau siv sijhawm kom yog thiab ua tsis tiav tej haujlwm ib xyoo tag los. Txawm peb yuav yog leejtwg, thiab tabtom nyob qhov twg, thaum yuav hla mus rau lub xyoo tshiab, peb cia li xav txog tej lub homphiaj zoo kom ib xyoo tom ntej mus yuav zoo dua, thiab kom txais tau Vajtswv ua tus coj peb txhua txoj hau kev hauv peb lub neej.

Hnub no, yog hnub 30/12/2025, Kev thov Vajtswv txhua hnub thov caw peb txhua tus los kawm Vajtswv txojlus nrog tus qhia Candy Arrington dhau zaj kawm: PIB TXOJKEV TSHIAB NROG VAJTSWV.

“Yog li ntawd, nej yuav noj yuav haus lossis yuav ua ib yam dabtsi, nej yuav tsum ua kom Vajtswv tau ntsejmuag.” ( 1 Kauleethaus 10:31)

Feem coob peb txua tus puav leej txais tos Koobtsheej Yexus yug los ntawm lub siab xyivfab thiab zoo siab. Tiamsis tom qab ib kiab xwb, lub xyoo tshiab twb los txog lawm. Yog li, koj yuav nkag mus rau lub xyoo tshiab li cas? Koj puas ntshaw txog tej lub caijnyoog zoo thiab tej yam pib dua tshiab uas zoo, lossis koj tseem nyob rau hauv tej yam qub uas nyob nrog lub xyoo qub?

Txawm xav thiab tsis xav los, lub sijhawm yeej coj peb mus rau tom ntej xwb. Lub xyoo tshiab qhib ib txojkev tshiab rau peb. Yog li uas cas peb tsis siv lub sijhawm ntawd los tis tej lub homphiaj zoo rau peb tug kheej? Thaum peb npaj yus txojkev mus lossis peb mus deb dua qhov uas yus ib txwm ua tau. Txawm li ntawd los, nco ntsoov tias peb lub homphiaj yog txhawb nqa Vajtswv.

Lub homphiaj thawj thawj uas peb yuav tsum pib yog peb sab ntsujplig. Kev loj hlob ntawm sab ntsujplig tsis yog cim civ muaj; koj yuav tsum siv sijhawm thiab siv zog kom “Rob qab pib dua” yus lub neej ntawm sab ntsujplig. Cia li pib los ntawm kev nyeem Vajtswv txojlus kom tagnrho ib phau. Tej thaum yav tag los koj twb ua qhov no lawm, tiamsis cia li rov qab ib ib zaug ntxiv, rau qhov Vajtswv txojlus yeej tshiab txhua hnub. Vajtswv yuav qhia rau koj tej lub ntsiab lus uas yav tag los koj tsis tau pom. Koj kuj tuaj yeem xaiv ib txojkev nyeem Vajtswv txojlus ib xyoo kom txhob tso tseg. Tsis tag li ntawm, cia li rau npe mus kawm ib rooj kawm Vajluskub hauv koj pawgntseeg lossis hauv ib pagpawg twg. Thiab thaum kawg, kom sab ntsujplig loj hlob tau, cia li siv sijhawm mus qhia txog Tswv Yexus rau lwm tus los ntawm lub siab tawv thiab tsis ntshai.

Txuas ntxiv ntawm lub homphiaj sab ntsujplig, peb kuj yuav tsum tis homphiaj rau sab tswvyim kev txawj ntse. Pajlug 1:5 sau “Yuav tsav tswvyim rau cov neeg uas twb txawj ntse lawm, yuav taw kev rau cov neeg uas kawm ntaub kawm ntawv”. Yog li yuav yog ib qho zoo kawg yog tias peb sim yus tus kheej mus kawm tej yam tshiab. Xws li, koj xaiv ib txojkev kawm tshiab thiab sau tseg yam uas koj kawm tau. Lossis koj rau npe mus kawm ib yam lus tshiab uas koj nyiam.

Dhau cov ntawd, homphiaj txog koj kev xav thiab tej kev phoojywg kuj yog qhov tseemceeb. Muaj qee zaug peb tsis xav hais txog tej kev xav tsis zoo lossis tej kev phoojywg uas tau tu nrho lawm, tiamsis Vajtswv txojlus qhia li no: “Nej yog Vajtswv haivneeg. Vajtswv hlub nej thiab xaiv nej cia ua nws cov menyuam lawm; yog li ntawd, nej yuav tsum hlub lwm tus thiab ua siab zoo tsis txhob khavtheeb, tiamsis muaj lub siab mos siab muag thiab ua siab ntev. 13Nej ib tug yuav tsum pab ib tug. Yog nej cov muaj ib tug ua txhaum rau ib tug, nej ib tug yuav tsum zam txim rau ib tug, ib yam li Vajtswv twb zam txim rau nej lawm.” (Kaulauxais 3:12-13). Yog tug tau Vajtswv khuvleej, peb kuj yuav tsum qhia tawm peb lub siab khuvleej rau lwm tus thiab paub zam txim. Xyoo tshiab no, cia li txiav txim saib zam txim rau tus tau ua txhaum rau koj. Thaum ua li ntawd, koj yuav tau tso dim ntawm tej kev mob siab tu siab thiab tsis ua neej nyob hauv txojkev iab siab lawm. Tib txhij ntawd, koj kuj yuav tsum kawm ua siab ntev, tshwjxeeb yog tej lub sijhawm uas yoojyim ua rau koj tswj tsis tau koj tug kheej. Tagnrho peb txhua tug yuav tsum ntshaw kom yus yog tug “Hnav nplooj siab kev hlub” thiab ua zoo rau txhua txhua tus.

Thiab yam kawg no, peb yuav tsum tso homphiaj los ntawm yus lub cev ntaj ntsug. Peb yuav tsum saib taug thiab tu yus lub cev kom zoo, rau qhov peb lub cev yog Vajtswv lub tuamtsev. Vajluskub sau qhia tias: “Nej tsis paub hais tias nej lub cev yog Vaj Ntsujplig tus Dawbhuv uas Vajtswv muab pub rau nej lub tuamtsev no los? Nws nyob hauv nej lub siab, nej tsis yog tus tswv uas kav nej lub cev, tiamsis Vajtswv yog tus tswv uas kav nej lub cev; 20Vajtswv twb txhiv nej kim kawg li los lawm. Yog li ntawd, nej yuav tsum cia nej lub cev ua rau Vajtswv tau ntsejmuag.” (I Kauleethaus 6:19-29). Peb tuaj yeem tu tau yus lub cev dhau los ntawm coj tej kevcai ntsuj rau yus tug kheej, tsis noj tej zaub mov uas cuag li hnov qab tiamsis tsis zoo rau yus. Saib zaub mov yog yam khoom yug yus lub cev, tsis yog noj kom txaus siab. Koj kuj tuaj yeem npaj tej kev kawm dhia cev rau koj tsev neeg, kom txhua tus muaj kev sib raug zoo ua ke.

Tej homphiaj saum txuas yog tej yam zoo uas peb muaj feem xaiv thiab ua rau lub xyoo tshiab. Qhov uas peb tis homphiaj tsis yog kom nto npe, nplua nuj lossis vam meej, tiamsis yog ua rau Vajtswv tau ntsej muag. Yog li ntawd, Vajtswv yuav tsum yog lub hauv paug nyob hauv koj txhua txojkev thiab homphiaj. Pajlug 16:3 hais tias “Tso koj tes haujlwm rau tus TSWV ua tus coj, koj thiaj yuav ua tau tes haujlwm ntawd tiav.” Txawm peb tso ntau lub homphiaj rau yus tug kheej los cia li saib tej homphiaj ntawd puas ua rau koj loj hlob ntawm sab ntsujplig? Puas pab koj ua neej dawbhuv dua? Puas pab koj loj hlob hauv kev ua Vajtswv num dua? Puas pab koj paub siv sijhawm, thiab siv Vajtswv tej khoom tej koobhmoov? Cia li ua tib zoo mloog Paulus lo lus ntuas: “Yog li ntawd, nej yuav noj yuav haus lossis yuav ua ib yam dabtsi, nej yuav tsum ua kom Vajtswv tau ntsejmuag.” (1 Kauleethaus 10:31)

Thov caw nrog kuv peb thov Vajtswv ua ke: Tus Tswv, kuv ua Koj tsaug uas Koj tau povhwm kuv ib lub xyoo dhau los. Sijhawm no, thaum yuav pib mus rau lub xyoo tshiab, kuv thov lees kuv tej kev qaug zog, ua tsis tiav ntawm kuv tug kheej. Kuv paub kuv yeej cheemtsum Koj ua tug coj kev nyob hauv txhua yam uas kuv yuav ua. Thov Tus Tswv pab kom kuv muab tagnrho kuv tej haujlwm cov rau Koj ua tug coj, kom kuv kev xav, kuv li haujlwm yuav txhawb nqa ua rau Koj tau ntsej muag. Kuv tag siab taij thov los ntawm Tswv Yexus Khetos lub npe, Amen!

Ib tsoom phoojywg, cia li pib npaj ib txojkev mus rau koj tug kheej nyob rau lub xyoo tshiab no. Muaj yam twg koj xav kom Vajtswv hloov pauv koj? Tej haujlwm twg koj tabtom nres tsis ua, tsis siv sijhawm, thiab koj dagzog mus ua? Cia li sau tawm kom meej meej thiab pib txojkev tshiab nrog tus Tswv. Vajtswv yuav coj koj kev thaum koj paub vam khom thiab muab koj lub neej fij tagnrho rau hauv Nws txhais tes.

Nyob zoo rau peb txhua tus, thov foom kom nej sawv daws tau txais koob hmoov zoo rau ib hnub tshiab thiab peb mam sib ntsib dua rau tagkis!

Tus phoojywg, yog koj xav paub ntxiv txog Tswv Yexus lossis koj muaj tej teeb meem twg, kev khuab xeeb twg xav hais qhia rau peb paub, thov nej sau ntawv cia nyob rau tom qab zaj kawm no, inbox ntawm peb tus fanpage hauv Facebook, lossis xa tuaj rau peb ntawm tus email: [email protected]. Tswv Yexus hlub koj. Thiab peb xav kom txuas tau nrog koj.

bình luận

Trở thành người đầu tiên bình luận cho bài viết này