Xyoo dhau los, tej zaug muaj tej lub sijhawm peb poob rau tej kev txiav txim siab yuam kev ua rau peb khuv xim heev? Ntawd yog thaum peb ntsia pom yyus ua neej tsis muaj kev txawj ntse, thiab tus cag ntawm qhov haujlwm ntawd yog tsis muaj kev hwm Vajtswv. Vim li ntawd, hla mus rau xyoo tshiab nrog ntau haujlwm, ntau qhov kev ntshaw, ntau qhov kev npaj thiab tej sim siab, peb txhua tus puav leej cheem tsum Vajtswv txoj kev txawj ntse los ua lub neej kom yog haum Vajtswv siab thiab sawv khov kho rau txhua lub caijnyoog.
Hnub no, yog hnub 03/01/2026, Kev thov Vajtswv txhua hnub thov caw sawv daws nrog kawm Vajtswv Txojlus ua ke nrog tus qhia Gordon Robertson dhau ntawm Zaj kawm UA LUB NEEJ TXAWJ NTSE RAU XYOO TSHIAB.
“Tus uas muaj tswyyim yog tus uas paub hwm tus Tswv. Yog koj paub Vajtswy tus uas Dawbhuv, koj thiaj yog tus totaub tiag.” (Pajlug 9:10)
Thaum xyoo tshiab pib, zoo heev thaum peb tseg sijhawm los thov Vajtswv pub kev txawj ntse hauv peb lub neej. Yog li yuav ua li cas kom thiaj muaj kev txawj ntse? Paj lug 9:10 qhia rau peb paub tias: “Tus uas muaj tswyyim yog tus uas paub hwm tus Tswv.”
Qhov no tsis tau txhais tias peb ntshai Vajtswv, tiamsis yog peb paub Nws yog tus dawbhuv, tus zoo, thiab tsimnyog tau pehawm. Peb yim hwm Nws dua thaum ntsia pom Nws ua haujlwm thiab txoj kev uas Vajtswv ua rau tej yam ua tsis tau dhau los mus ua tau thaum peb hwm Nws.
Yog li ntawd, hwm Vajtswv, ntseeg siab thiab mloog Nws yog qhov pib ntawm txoj kev txawj ntse. Hwm Vajtswv ua rau muaj lub neej ncaj ncees muaj kev hlub thiab muab lub koob meej fij rau Vajtswv. Anplaham lub neej yog ib qhov pov thawj rau qhov no.
“Hwm Vajtswv” tau hais txog thawj zaug nyob hauv zaj xwm txheej hais txog Aplaham tus uas tau suav tias yog yawg koob ntawm txoj kev ntseeg. Nyob hauv Chivkeeb 15:1, Vajtswv muab ib lo lus cog tseg pub rau yawg: “Anplas, koj tsis txhob ntshai. Kuv yuav ua daim hlau thaiv koj thiab kuv yuav muab tej nqi zog uas zoo heev rau koj”
Thaum Aplaham hais tias yawg tsis muaj menyuam, ces Vajtswv cog lus yuav pub kom yawg caj ces ntau npaum li cov hnub qub saum nruab ntug. Los ntawm txoj kev ntseeg, Aplaham ntseeg qhov no thiab tau suav tias yog tus neeg ncaj ncees ntawm Vajtswv xub ntiag (Chivkeeb 15:6). “Tsuas yog kev ntseeg xwb” thiaj yog qhov tseeb uas Paulus qhia, kuj yog tus cag kev kawm ntawm cov ntseeg Vajtswv. Kuj ib yam Anplaham, thaum peb muab peb txoj kev ntseeg tso ntawm Vajtswv, Vajtswv suav tias peb yog tus neeg ncaj ncees, los ntawm kev hlub kev ntseeg, tsis yog vim peb tej haujlwm ua (Efexaus 2:8).
Tseeb tiag yeej yog peb tau suav tias ncaj ncees los ntawm kev ntseeg, tiamsis yog kev ntseeg tsis muaj haujlwm ua ces yog kev ntseeg tuag. Aplaham ntseeg Vajtswv thiab Vajtswv thiaj pub rau yawg muaj ib tug tub hu ua Ixaj. Tiamsis Aplaham txoj kev ntseeg kuj ntsib dhau tej kev sim siab, thaum Vajtswv hu yawg muab Nws tus tub fij ua khoom fij rau Vajtswv. Vim Aplaham hwm Vajtswv, yawg thiaj zoo siab hlo mloog lus, vim yawg ntseeg tias yog yawg tus tub tuag lawm Vajtswv yeej muaj hwjchim ua rau tus tuag sawv tau rov los. Henplais 11:17-19 sau: “Twb yog vim Anplahas ntseeg, Anplahas thiaj coj nws tus tub Ixaj mus yuav muab tua fij rau Vajtswv. Thaum ntawd twb yog Vajtswv sim Anplahas siab. Txawm yog Vajtswv coglus tseg rau Anplahas lawm los Anplahas tseem zoo siab muab nws tib leeg tub coj mus tua fij rau Vajtswv thiab. Vajtswv twb hais rau Anplahas lawm hais tias, “Koj cov xeebntxwv yuav los ntawm lxaj los.” Anplahas cia siab hais tias txawm yog Ixaj tuag lawm los Vajtswv yuav tsa Ixaj sawv hauv qhov tuag rov qab los….” Tiamsis Vajtswv tus tim khawv tau tav Aplas: “Tus timtswv hais tias, “Tsis txhob tua tus metub ko thiab tsis txhob ua li cas rau nws hlo li.” Nws hais ntxiv tias, “Nimno kuv paub hais tias koj yeej mloog Ius thiab hwm Vajtswv heev, rau qhov koj tsis khuvxim koj tib leeg tub, koj zoo siab hlo coj tuaj pub rau kuv.” (Chivkeeb 22:12).
Aplaham tsis ceev yam uas zoo tshaj plaws rau nws tus kheej, thiab Vajtswv kuj ib yam li ntawd. Vajtswv yeej tsis zais yuav tsis muab yam uas zoo tshaj rau peb, txawm yog Nws tib leeg tub uas yog Tswv Yexus los nws muab tib si (Yauhas 3:16).
Thaum peb muab peb lub neej tso rau hauv Vajtswv txhais tes thiab ntseeg Nws, ntawd yog lub sijhawm peb paub hwm Vajtswv. Tus neeg hwm Vajtswv paub muab nws lub neej rau Vajtswv ua tus tswj dua li uas ua raws nws lub peev xwm. Paub tias yus me thiab tsis muaj zog, lawv yuav yim paub txo hwjchim thiab mloog raws li Vajtswv lub siab nyiam dua.
Yog tias peb tau ua neej nrog txoj kev tawm tsam dhau los, tsis hwm Vajtswv ces peb cia li khiav los mus rau txoj kev hlub ntseeg Vajtswv txoj kev zam txim thiab lees peb tej kev txhaum. Ntawv Nkauj 130:4 sau tias: “Tiamsis Vajtswv zoo siab hlo zam txim rau tus neeg uas hwm Nws.” Twb yog vim Vajtswv txoj kev hlub coj peb mus rau qhov lees txim. Thiab nyob hauv txoj kev lees txim ntawd, peb yim ntxiv tau lub siab hwm Vajtswv thiab nco Vajtswv tshav ntuj.
Yog li Vajtswv taij yam dabtsi ntawm peb? Ntawd yog yuav tau ntxub qhov phem, ua lub neej dawbhuv, thiab nthuav tawm lub neej hwm Vajtswv. Ntawm no yog yam Vajtswv hais rau peb txhua tus: “Yeej tsis tau hlo li, tus Tswv twb qhia yam zoo rau peb lawm. Tej uas nws xav kom peb ua yog li no: ua lub siab ncaj, cog kev sib hlub kom ruaj khov, thiab ua lub neej txo hwjchim nrog peb tus Vajtswv sib raug zoo” (Mikhas 6:8).
Vaj Ntsujplig yog tus yuav coj peb mus rau txoj kev nkag siab thiab hlub Vajtswv, thiab yuav puv npo kev txawj ntse thaum peb mloog nws lus, muab tag nrho peb lub neej tso rau Nws, pib kiag xyoo tshiab no.
Thov caw nrog kuv peb thov Vajtswv ua ke: Tus Tswv koj yog lub hauv paus ntawm txoj kev txawj ntse! Sawv ntawm xyoo tshiab, thov Vajtswv zam txim rau kuv lub sijhawm uas kuv ua neej tsis muaj kev txawj ntse, thaum tsis mloog koj lus. Thaum no, thov Koj kav kuv lub neej thiab pab kom kuv hwm koj txhua hnub, kom kuv ua lub neej txawj ntse, dawbhuv, ncaj nees, thiab puv npo lub siab hlub tshua nrog tej neeg ib ncig kuv raws li Vajtswv tej lus qhia. Kuv thov hauv Tswv Yexus Khetos lub npe, Amees.
Cov kwv tij, ib lub neej hwm Vajtswv yog lub neej muab fij, mloog lus, ntxub yam phem thiab ua lub neej dawbhuv rau Vajtswv. Hnub no, tseg sijhawm tig rov qab ntsia tej yam muaj nrim, yam uas tsis txawj ntse rau lub xyoo dhau los, thov Vajtswv pab koj ua neej txo hwjchim muab txhua txoj kev txiav txim siab fij rau Vajtswv thiab lub neej tom ntej tau Vajtswv ua tus coj kev. Vim txoj kev txawj ntse tiag nws los ntawm Vajtswv los, yog li tsuas yog dhau los txawj ntse thaum muaj kev sib txuas ua ke nrog Nws xwb, mloog Nws lus, xav txog Nws tej lus thiab xyaum tswj lub neej sab ntsujplig.
Nyob zoo rau peb txhua tus, thov foom kom nej sawv daws tau txais koob hmoov zoo rau ib hnub tshiab thiab peb mam sib ntsib dua rau tagkis!
Tus phoojywg, yog koj xav paub ntxiv txog Tswv Yexus lossis koj muaj tej teeb meem twg, kev khuab xeeb twg xav hais qhia rau peb paub, thov nej sau ntawv cia nyob rau tom qab zaj kawm no, inbox ntawm peb tus fanpage hauv Facebook, lossis xa tuaj rau peb ntawm tus email: [email protected]. Tswv Yexus hlub koj. Thiab peb xav kom txuas tau nrog koj.
CHƯƠNG TRÌNH RADIO
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày
- Đọc sách cùng bạn
- Chỉ bởi đức tin
- Lời sống hằng ngày
- Chúc bé ngủ ngon
- Truyện kể cuối tuần
- Cảm nhận âm nhạc
- Sắc màu thánh nhạc
- Sống khỏe mỗi ngày
- Niềm Tin Và Cuộc Sống
- Bài Hát Yêu Thích
- Bài Hát Theo Yêu Cầu
- Tư Vấn 247
- Câu Chuyện Phúc Âm
- Giới Thiệu Album
- Top Christian Songs
- Sau Giờ Làm
- Cuộc sống Mến Yêu
- Lời yêu thương
- Tĩnh Nguyện Mùa Thi
- Sống Theo Đúng Mục Đích
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày (Tiếng Hoa)
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày (Tiếng H’Mông)
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày (Tiếng K'Ho)
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày (Tiếng Jarai)
- Tĩnh Nguyện Hằng Ngày (Tiếng Bahnar)
RADIO MỚI NHẤT
Tĩnh Nguyện Hằng Ngày
Tĩnh Nguyện Hằng Ngày
Tĩnh Nguyện Hằng Ngày
Tĩnh Nguyện Hằng Ngày

bình luận